Kuulamise tarkus
Kuulamise kunstil on hingehoius väga kaalukas koht.
Rudolph E. Grantham on kasutanud kuulamisest rääkides terminit "vabastav kuulamine" (redemptive listening). Seda väljendit kasutades rõhutab ta keskendumist "sellele, mis näib kõneleja jaoks omavat kõige olulisemat tähendust ja kaalu” , vastandades sellisele fokusseeritud kuulamisele passiivse kuulamise, kus tema sõnul "lastakse inimesel koperdada ringi oma sisemises emotsioonide ja mõtete dzhungli, ilma et talle pakutaks abi emotsioonides ja mõtetes selguse leidmisel või käitumuslike muutuste suunas liikumisel" (Grantham 64).
Granthami sõnul on vabastava kuulamise eesmärgiks aidata inimesel
Grantham: “Kuulamine on enam kui kõrvaga kuulmine. See tähendab
teise inimese sisemaailma astumist eesmärgil olla temaga koos, tunnustades teda,
mõistes teda ja aidates teda omaenda mina mõista. Selle tulemuseks on aidata
inimest jõuda otsusteni, milliseid samme on vaja käesoleva eluolukorra
lahendamiseks või selles vastupidamiseks.” (Grantham 69)
Rudolph E. Grantham on kasutanud kuulamisest rääkides terminit "vabastav kuulamine" (redemptive listening). Seda väljendit kasutades rõhutab ta keskendumist "sellele, mis näib kõneleja jaoks omavat kõige olulisemat tähendust ja kaalu” , vastandades sellisele fokusseeritud kuulamisele passiivse kuulamise, kus tema sõnul "lastakse inimesel koperdada ringi oma sisemises emotsioonide ja mõtete dzhungli, ilma et talle pakutaks abi emotsioonides ja mõtetes selguse leidmisel või käitumuslike muutuste suunas liikumisel" (Grantham 64).
Granthami sõnul on vabastava kuulamise eesmärgiks aidata inimesel
- mõista oma tundeid
- korrastada oma mõtteid
- käituda vastutustundlikult, et olukorda parandada
Grantham: “Kuulamine on enam kui kõrvaga kuulmine. See tähendab
teise inimese sisemaailma astumist eesmärgil olla temaga koos, tunnustades teda,
mõistes teda ja aidates teda omaenda mina mõista. Selle tulemuseks on aidata
inimest jõuda otsusteni, milliseid samme on vaja käesoleva eluolukorra
lahendamiseks või selles vastupidamiseks.” (Grantham 69)